Swed: Föderaalreserv jätkab rahapoliitika karmistamist

Kas Föderaalreserv oleks võinud veel oodata intressimäärade tõstmisega? Eilne intressimäärade tõstmine tehti veendumuses, et hinnakasv on tasapisi kiirenemas. Teiseks, rahapoliitilised sammud, sealhulgas intressimäärade tõstmine, hakkab reaalmajandust ja hindasid mõjutama viitajaga. Seetõttu  pidas Föderaalreserv mõistlikuks alustada tingimuste karmistamist pigem varem ja teha seda tasapisi. Järsk liigutus (kui majandustingimused seda nõuavad) võib kaasa tuua liigseid riske. Kolmandaks, intressimäärade muutmisega lõpetas või vähemalt vähendas Föderaalreserv juba pikalt kestnud ebakindluse turul. Ja neljandaks, olid turuootused intressimäärade tõstmiseks juba väga kõrgel ning Föderaalreservil oleks olnud keeruline sellele vastu minna.

Praeguseid majandustingimusi arvestades tõstab meie hinnangul Föderaalreserv järgmisel aastal oma intressimäärasid kolmel korral ning jõuab aasta lõpuks 1,25 protsendini ning seejärel 2017. aastal neljal korral, jõudes aasta lõpuks 2,25 protsendini. Sellise karmistuva rahapoliitikaga eristub USA üha enam teistest riikidest, mis jätkavad stimuleeriva rahapoliitikaga (Hiina keskpank tõenäoliselt alandab intressimäärasid veelgi). Nagu juba eespool öeldud, võib Föderaalreserv tegutseda ka teisiti, kui majandusolukorra ja hinnakasvu väljavaated muutuvad. Eriti palju mõjutab seda otsust, mis suunas liigub hinnakasvu väljavaade.

 

 

Euroopa Keskpank jätab madalate intressidega

Euroopa Keskpank otsustas kaks nädalat tagasi oma varaostuprogrammi poole aasta võrra pikendada, millega suurendatakse nn rahatrüki mahtu varem planeeritud 1,1 triljonilt eurolt 1,46 triljonile. EKP varaostuprogramm aitab euroalal intressimäärasid madalal hoida. Kuigi euroala majanduskasv on tugevnemas ja laenuaktiivsus paraneb, on hinnakasv väga aeglane ja veel ebakindel. Enamikus riikides oma madala hinnakasvu põhjuseks madalad naftahinnad, samas kui baasinflatsiooni (kust on välja jäetud energia- ja töötlemata toiduainete hinnad) juures on näha juba tagasihoidlikku kasvu. Seega on edasised rahapoliitilised sammud paljudes riikides seotud olulisel määral sellega, mida teevad naftahinnad.

Kui praeguste tingimuste juures hoiab EKP oma intressimäärad samasugusel madalal tasemel veel vähemalt ülejärgmise aasta keskpaigani, siis Inglise ja Rootsi keskpangad võivad hakata oma rahapoliitikat karmistama ehk intresse tõstma juba järgmisel aastal (Inglise Pank tõenäoliselt aasta esimesel, Riksbank teisel poolel).

Rahapakkumise suurenemine nõrgestab valuutakurssi (kui teised tingimused jäävad samaks), samal ajal kui USAs tõusvad intressimäärad suurendavad nõudlust dollaris varade järele, kuna see pakub suuremat tootlust. Sellised tingimused töötavad euro nõrgenemise kasuks. Samas tuleks arvestada, et enne viimast EKP kohtumist oli euro ilmselt liialt ülemüüdud, mis selle kursi kiiresti madalale viis. Dollari tugevnemise juures tuleks aga arvestada, et turud olid Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusega arvestanud ehk suurt üllatust see kaasa ei toonud. Samuti on mitmed riigid ja investorid müünud intressimäärade tõstmise kartuses suurtes kogustest USA võlakirju. Pärast eilset otsust dollar küll tugevnes, kuid mitte järsult.

Tugev dollar/nõrk euro on euroalale kasulik, kuna soodustab selle piirkonna eksporti ning aitab hinnakasvule kaasa. Dollaris võlgadega arenevatele riikide jaoks suurendab dollari tugevnemine aga riske. Nendes riikides, kus dollaris võlg on suur, kuid selles valuutas tulude osakaal suhteliselt väike, suureneb risk, et ei suudeta (riik ja ettevõtted) oma võlga korralikult refinantseerida. Riigid, mille valuuta on dollariga seotud, kaotavad oma ekspordi hinnapõhises konkurentsivõimes dollari tugevnemise tõttu.